Sosnovski ja hiid-karuputk pärinevad Kaukaasiast. Hiid-karuputk hakkas inimese kaasabil Euroopas levima 19. saj. algul – seda taime hakati kasvatama ilutaimena mõisaparkides, botaanikaaedades jm. Ka Eestis algas karuputke võõrliikide levik inimese kaasabil ning ka siin kasvatati neid esialgu dekoratiivse aiataime ning meetaimena. Esimesed herbaarandmed pärinevad Eestis hiid-karuputke kohta aastast 1900 ning Sosnovski karuputke kohta aastast 1957. Praegu kasvavad Sosnovski ja hiid-karuputk väljaspool inimtekkelisi levikukoldeid – nad on naturaliseerunud ning suudavad ilma inimese kaasabita looduslikesse kooslustesse levida. Oma hea levimisvõime ning ohtlikkuse tõttu kuuluvad mõlemad liigid invasiivsete võõrliikide hulka, millest vabanemiseks on vajalik inimese oskuslik sekkumine. Sosnovski ja hiid-karuputk paljunevad seemnetega ja levivad eriti edukalt kooslustes, kus liigiline mitmekesisus ja konkurents on tehislikult või looduslike protsesside tõttu vähenenud: jäätmaadel, hüljatud hoonete ümbruses, söötis põllumaadel jms aladel, aga ka vooluveekogude ääres.

Karuputke näidistõrje Allikas

Eesti riik on karuputke võõrliikide tõrjet korraldanud aastast 2005. Tänu sellele on praeguseks mitmed karuputkekolooniad hävitatud järjekindla töö tulemusena. Sosnovski ja hiid-karuputk on Eesti looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid. Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Seda soodustavad asjaolud, et karuputke võõrliigid tärkavad kodumaisest taimestikust varem, neil puuduvad tõhusad looduslikud vaenlased jne. Rohukamara puudumine karuputkekoloonia all võib kaasa tuua erosiooni, mis võib omakorda viia oluliste muutusteni vee-ökosüsteemis jne.

Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele! Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Kokkupuutel taime mahlaga tekivad (tavaliselt 48 – 72 tunni möödudes kokkupuutest) päikesevalguse toimel nahale kipitus ja punetus, raskestiparanevad villid ja mõnikord ka haavandid, mille tagajärjeks on pikaaegsed armid ning pigmenteerunud laigud. Põletusnähud võivad tekkida samadesse kohtadesse veel hiljemgi, ilma uuesti taime mahlaga kokku puutumata.

• Karuputke võõrliikide monokultuursed kogumikud muudavad tavapärast maastikupilti
• Need suured ja ohtlikud taimed takistavad ligipääsu ja liikumist looduses
• Hiid-karuputk on vaheperemees teatud põllukultuuride mõningatele taimepatogeenidele
• Ära külva ega istuta oma aeda või loodusesse karuputke võõrliike
• Ära vea putkede osi kuhugi laiali
• Sosnovski ja hiid-karuputke Eestisse toomine on keelatud
• Ära lase karuputke võõrliikidel viljuda ega levida
• Sosnovski ja hiid-karuputke mahl on ohtlik veel mitu tundi pärast taime mahalõikamist või väljakaevamist nii taimel kui ka taimega kokkupuutunud kaitsevahenditel
• Putkemahlaga kokkupuutunud nahka loputa rohke veega ja hoia otsese päikesevalguse eest, vajadusel põõrdu arsti poole!
• Lisainfo www.keskkonnaamet.ee

Karuputke näidistõrje Allikas

Tahmakratt OÜ teostab karuputketõrjetöid üle Eesti (seni Keskkonnaametile riigihanke korras). Pikaajaline tõrjekogemus, isikukaitsevahendite ning vajaliku tehnika ja erinevate mürgipritside olemasolu. Läbinud koolituse, oman taimekaitsetunnistust (JÄ – 1130 P) karuputketõrje edukaks ja legaalseks teostamiseks. Tõrjet teostame herbitsiidiga pritsimise teel (herbitsiidi toimeaine glüfosaat) kui ka käsitsi kaevamisel delikaatsetes piirkondades ja veekogude läheduses.